Maanteeratas

Plussid:

*Maanteeratas on mõeldud maanteel sõitmiseks ning erinevalt maastikust, ei vaja te erilisi oskusi sõiduks.

*Maanteel on kiirused suuremad kui mujal sõites. Tänu peenikestele rehvidele veereb maanteeratas väga hästi. Ka ülekanded on suuremad kui maastikurattal.

*Maanteel grupis sõites saab tunda tuules sõidu mõnu. Erinevalt näiteks kruusateest, ei ole vaja karta eessõitja ratta alt kive ega tolmu.

*Maanteeratta hooldamine on kerge, sest maanteed on enamasti puhtad, mistõttu ratta komponendid peavad kaua vastu. Kui sõita aastas ilusate ilmadega kuni 2000km, piisab enamasti ühest hooldusest aastas.

*Maanteeratas on kerge.

Miinused:

*Maanteerattaga on maastikul sõita ebamugav, mõnikord võimatu, sest kitsad rehvid võivad vajuda pehmesse pinnasesse.

*Kiirused on maanteel suured. Tuleb olla tähelepanelik, et ei satuks õnnetustesse, sest asfaldile lendamine on palju valusam kui heinamaale maandumine. Ka eessõitja tagarattasse sõitmine võib põhjustada kukkumise.

*Vihmase ilmaga võib asfaldimärgistus muutuda ohtlikult libedaks, samuti pikeneb pidurdusmaa. Märjaks saades võib hakata tuultele avatud maanteel ka külm, kui ei ole spetsiaalset riietust.

FatBike

Plussid:

*Fatbike on eriti sobilik sõitmiseks pehmetes tingimustes- liival, poris, mudas, soisel alal või talvisel lumel. Fatbike'i paksud rehvid kannavad hästi ka seal, kus tavaline maastikuratas läbi vajub või kinni jääb. Raske on leida kohta, kust fatbike'ga läbi ei pääse.

*Fatbike'i rehvidesse läheb õhku vaid pool amosfääri, mis teeb sõitmise pehmeks.

*Nüüd peetakse mõnel maastikusõiduvõistlusel fatbike'idele koguni eraldi arvestust.

Miinused:

*Kruusal ja asfaldil sõites tuleb arvestada, et fatbike ei veere seal nii hästi nagu peenema rehviga rattad.

*Fatbike kaalub tavaliselt maastikurattast rohkem, umbes 15 kg.

*Laiade rehvide tõttu tundub fatbike'iga manööverdamine alguses harjumatu. Näiteks pikirööbastest väljumiseks tuleb esijooksu leistangist üles tõsta.

Cyclocross'i ratas

Plussid:

*Cyclocross'i ratas on universaalne ratas, millega saab ühtviisi hästi sõita nii maanteel kui ka maastikul.

*Võrreldes maanteerattaga asub keskjooks kõrgemal, et pedaalid ei riivaks kurvides maapinda. Rehvid on laiemad. Leistang on samasugune nagu maanteerattal, võimaldades madalamat asendit ja väiksemat tuuletakistust kui maastikurattaga sõites.

*Sobib hästi maastikusõiduvõisltusel osalemiseks kuivades oludes.

*Pidurite juures on ruumi rohkem, et sinna ei koguneks maastikul sõites pori.

Miinused:

*Maastikurattaga võrreldes peenemate rehvidega cyclocross'i ratas võib pehmemal pinnasel ja paksus poris hätta jätta.

*Kes tahab maanteel või raskel maastikul ikka tõsiselt võidu sõita, võiks osta pigem nii spetsiaalse maantee- kui ka maastikuratta.

Eraldistardiratas

Plussid:

*Eraldistardiratas on mõeldud temposõidu võistlusel ja samuti triatlonis osalemiseks. Kui taha panna ketasjooks, muutub sõit veelgi aerodünaamilisemaks. Võrreldes tavalise maanteerattaga võimaldab eraldistardiratas arendada umbes 3 km/h suuremat keskmist kiirust. Kuid lihtsalt selleks, et ajaviiteks tavapärasest kiiremini sõita, pole küll mõtet seda ratast soetada, sest sagedased kiirustrennid mõjuvad organismile pigem laastavalt.

Miinused:

*Eraldistardiratas on üksinda sõitmiseks, sellega grupisõitu ei tehta, sest võistlusasendis toetuvad käed sarvedele ning leistangi otsas asuvad pidurid pole käepärast.

*Madal asend tundub alguses ebamugav ja ebastabiilne ning nõuab harjumist.

*Ketasjooks muudab ratta raskemaks ning muutliku tuulega liiga tundlikuks- ratas hakkab kõikuma. Kui jalgades piisavalt jõudu ei ole, võtab ketasjooks tõusudel hoogu kõvasti maha.

Linnaratas

Plussid:

*Linnarattaga on väga hea sõita kodunt kontorisse: pole muret, et riided saavad mustaks, sest ketil on peal kaitse, mis hoiab ära pükste määrdumise. Tagajooksu katab võrk, seega pole vaja ka karta, et seelik jääb kodarate vahele. Kui rattal on lapsetool, kaitseb võrk ka lapse jalgade sattumist kodaraisse.

*Porilauad kaitsevad vihmase ilmaga rataste alt pritsiva vee eest.

*Leistangi ette käivasse korvi saab panna nii käekoti kui ka sülearvuti. Ratast pöörates tuleb sel juhul olla tähelepanelik, sest lisaraskus esijooksu kohal kisub juhtrauda tugevamini pöörde suunas.

*Suur ja pehme sadul.

Miinused:

*Vähene käikude arv teeb mäkke sõitmise energiakulukaks.

*Linnaratas on raske, mistõttu selle trepist üles tassimine nõuab jõudu.

*Lai leistang ja suured jooksud tingivad selle, et järsemate pöörete tegemiseks on vaja palju ruumi.

*Pikemad sõidud võivad väsitada, sest asend sadulas on püstine ning tuuletakistus seetõttu suur. Samuti tuleb puudu käikudest, mida on vaja suurema kiiruse arendamiseks.

Fixie

Plussid:

*Fixie näeb välja väga moodne, minimalistlik- sel puuduvad kallid ning keerulised komponendid, mis tähendab väiksemaid hoolduskulusid.

*Odavate varuosade olemasolu lubab fixie't oma soovide ja maitse järgi kujundada.

*Võrreldes teiste linnaratastega on fixie kergem, kaalub umbes 4-5 kg vähem.

*Vabajooksu puudumine, mille tõttu jalad käivad pedaalidel kodu aeg ringi, annab parema rattatunnetuse ning treenib võistlemiseks vajalikku nn kerimise oskust.

Miinused:

*Vabajooksu puudumine võib tunduda ebamugav.

*Käike ei ole, mistõttu mäest üles sõitmine võib kujuneda raskeks- ent see treenib jalalihaseid.

*Pedaalidega pidurdamine nõuab jõudu ja oskust: keharaskus tuleb viia ettepoole ning eesmise pedaaliga tõmmata ülespoole ja tagumisega suruda alla. Pidurdamiseks peavad pedaalid olema strap'id või korvid, sest muidu viskab hoog jalad pedaalidelt maha.

Maastikuratas

Plussid:

*Maastikurattaga saab sõita väga erineval pinnasel. Selleks, et sõita oleks võimalik nii asfaldil kui ka maastikul, on maastikurattad valmistatud ka rasketes oludes vastu pidama.

*Sõidu teeb mugavamaks ja sujuvamaks enamikule maastikuratastele paigaldatud amort, mida saab mitmel mudelil siledal pinnasel lukustada.

*Rehvid on laiad ja suure mustriga, mistõttu ei pruugi rehvipurunemist karta isegi siis, kui nendega kogemata üle klaasikildude sõita. Suur muster tagab ka libedates oludes hea juhitavuse.

*Maastikuratta sadulas on asend püstisem kui näiteks maanteerattal, mistõttu sellega on lihtsam harjuda.

*Saadaval on 26-,27,5- ja 29-tollise läbimõõduga jooksudega maastikurattaid. Suuremad jooksud sobivad pikematele ja raskematele inimestele ning kergemates oludes sõitmiseks. Väiksemad jooksud sobivad paremini lühematele inimestele ja tehnilistel radadel liikumiseks.

Miinused:

* Maastikurattaga ei saa arendada nii suurt kiirust nagu maanteerattaga, sest sõiduasend on püstisem ning laiad rehvid veerevad asfaldil aeglasemalt.

*Maastikurattad kaaluvad rohkem kui maantee- ja cyclocross'i rattad.

*Kui sõita palju maastikul, tuleb arvestada, et ratas vajab sageli pesu ja hooldust.

Kaheamordiline maastikuratas

Plussid:

*Kaheamordiline maastikuratas (ingl full-suspension ehk FS) on mõeldud tehniliselt väga raskel rajal sõitmiseks.

*Tänu esi- ja tagaamordile veereb FS ka teravatest takistustest võrdlemisi pehmelt üle, eriliselt hoogu kaotamata. Võid istuda hüplikul pinnasel sõites sadulas, kuid ratas põrutab ikkagi vähe.

Miinused:

*Kaheamordilise rattaga sõitmiseks peab jalgades kõvasti jõudu olema.

*Võistlustel tuleb kergemates kohtades, näiteks heinamaal ja isegi kruusateedel, näha tublisti vaeva, et hoogu sisse saada ja seda hoida.

*Kõva kattega teel liigub FS tuimalt- nagu eesel, mida peab utsitama.

*Eestis ei leidu piisavalt selliseid paiku, kus kallis FS end täielikult ära tasuks.