Jalgrattasõit on üks vanimaid inimtegevusi, mida on jälgitud juba sajandeid. See on spordiala, mida on armastatud kogu maailmas ning mis on läbi aegade pakkunud nii põnevust kui ka väljakutseid.
Jalgratta ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi algusesse, kui Karl Drais leiutas esimese tõukejõuga jalgratta 1817. aastal. Esialgu nimetati seda "dresiiniks", kuid seejärel hakati seda kutsuma "jalgrattaks". Tegelikult pole see sõna olemasolevas mõttes täiesti tõene, kuna jalgrattasõit sarnanes pigem jalgsi kõndimisega, kui pedaalidega liikumisega. Esimesed jalgrattad olid valmistatud puidust ning neid sai juhtida, tõugates jalaga maapinda.
Aastal 1861 patenteeris Prantsuse insener Pierre Michaux pedaalidega varustatud jalgratta. Seda jalgratast nimetati "velocipedeks" või "high wheeleriks", kuna sellel oli suur ratas ja väike tagaratas. Need varased jalgrattad olid aga üsna ebamugavad ja ohtlikud, sest nad ei olnud stabiilsed ning võisid kergesti kokku kukkuda.
1885. aastal leiutas John Dunlop õhkkummidega varustatud rehvi, mis muutis jalgrattasõidu palju mugavamaks ja turvalisemaks. Samal ajal arenes ka kergem ja vastupidavam jalgratta raam, mis muutis jalgratta palju populaarsemaks transportvahendiks.
1886. aastal hakkas jalgrattasõit kujunema spordiks, mida võisid harrastada kõik. Tour de France'i esimene sõit toimus 1903. aastal ning see on tänaseks päevaks saanud üheks maailma kuulsaimaks jalgrattavõistluseks.
Tänapäeval on jalgratas muutunud populaarseks spordivahendiks, transportvahendiks ning ka tervisliku eluviisi edendajaks. Jalgratta valik on laienenud ning saadaval on erinevaid tüüpe nagu maastikurattad, maanteerattad, linnarattad jne.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et jalgrattasõit on põnev ja mitmekülgne spordiala, millel on rikkalik ajalugu. Jalgrattaga seotud uuendused ja tehnoloogilised edusammud on aidanud seda populaarsust suurendada ning see on tänaseks saanud üheks maailma armastatuimaks spordialaks, mis inspireerib inimesi üle kogu maailma harrastama tervislikku eluviisi kui ka nautima vabaaega.
